Vastuvaidlematult on Aglona südameks Aglona katoliku kirik – Läti katolitsismi keskus ja maailmatähtsusega pühakoht. Kunagi kasvasid siin tihedad kuusemetsad ja Aglona sai oma nime kuuse nimetusest (sõna “egle” (kuusk) kohalik hääldus – egļa/agļa).
Säilinud ajaloolised tõendid kinnitavad, et juba ennemuiste oli see koht kujunenud balti hõimude – latgalite – pühakohaks. Esimesed teated Aglonast kui kristliku kultuurikeskkonna osast on seotud 1263. aasta traagiliste sündmustega, mil siin tapeti kuningas Mindaugas ja tema kaks poega. Tuntud on ka legend kuninganna Marta kohta, kes olevat olnud Madelāni lossihärra tütar. Madelāni linnamägi koos iidse linnaga oli aga Aglona basiilika piirkonnas tähelepanuväärseks poliitiliseks ja majanduskeskuseks.
2015. aastal avati Basiilika Sakraalses aias mälestusmärk kuningas Mindaugasele ja kuninganna Martale (autoriks on Leedu skulptor Vidmantas Gilikis). Aglona basiilika 200 aastase juubeli tähistamisel 1980. aastal andis Rooma paavsts Johannes Paulus II sellele „Basilica Minoris” tiitli, mis on “väikese basiilika” tiitel ja selline tiitel on Lätis ainult Aglonal. Iga aasta 15. augustil saabuvad Aglonasse palverändajad Neitsi Maarja taevaminemisepäeva tähistamiseks. Eelnevalt broneerides on gruppidel võimalik osaleda ekskursioonidel.
