Latgale juugendstiili pärl, mis 20. saj. alguses ehitati kohana kunsti ja muusika jaoks, on üle elanud ajaloolisi muudatusi, olles küll kool, sõjastaap, vallavalitsus, raamatukogu, 2015. aastal aga uuesti sündinud, et innustada ja saada tõeliseks kohaks, kus elab MUUSA.

19. saj. lõpul ostis selle kinnistu suure raha eest Venemaa kindral, Peterburgi Teadusteakadeemia auliige Stanisław Kierbedź, rahvuselt poolakas, ametilt raudteeinsener. S. Kierbedźi naine oli Marija ja nende peres oli kuus last. Lūznava pärijaks sai üks tütardest, Jevgēnija. Ka tema abiellus Stanisław Kierbedźiga, oma isapoolse onupojaga, kes oli samuti insener. Lühikest aega enne 1905. aasta saabumist alustas Jevgēnija mees Lūznava mõisahoone ehituse eeltöid, revolutsiooniaeg aga pidurdas tööde kulgu ning hoone ehitus lõpetati 1911. aastal. Mõisal on kaunis, suure puu- ja põõsaliigi rikkusega aed, kus on lugematul hulgas lilleliike ja on palju maalilisi tiike, milles kasvatati kala. 20. saj. alguses oli Kerbedz’ite kinnistu kuulus kunstnike, muusikute ja literaatide kogunemiskohana, siin käis külas ka tähelepanuväärne leedu maalikunstnik ja muusik K. M. Čiurlionis.

2015. aastal viidi lõpule mahukas mõisa renoveerimisprojekt. Mõis pakub: ekskursioone; toitlustust; öömaja; osalemist mitmesugustes loovates töötubades; suurepärast üritusteprogrammi.

Tavs brīvdienu ceļvedis

Lūznava mõis ja park

Lūznava mõis ja park

Login